Hari Fundu Mina-rai
ida ba Timor-Leste
Cristino Gusmoa ho Thomas Ekeli
Politica Tributaria e Macro Economia
Ministério do Plano e das Finanças
Outubru 2004
1
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Ajenda
Tamba sa mak depozito petroliu ida?
I.

3
Poupa osan. Konsumusaun nebe diak
II.
Riku soin mina – graca ida ka susar ida?
III.
Dezenho konaba depozitu petroliu nian
IV.
Wainhira no oinsa mak atu gasta osan
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Tambasa mak fundo Mina-rai?
•
Rendimentu petroliu kria komplikasaun ba politika fiskal
•
Rendimentu petroliu diferente husi rendimentu sira seluk:



•
Laos profitu nebe real (income), maibe transformasaun husi
rikusoin (husi mina rai no Gas). Reservasaun mina rai tun beibeik no la kleur sei hotu.
”Osan livre”. Sei la redus gastu iha seitor privadu hanesan
rendimentu governu nian sira seluk.
Ladun stabil no certeza kompara ho rendimentu seluk.
Fundu ida bele hatudu nesesidade ba stabilizasaun (Gastu
husi publiku) no reserva (ba jerasaun aban bain rua nian)
Iha nesesidade ida atu salva/reserva parte
substansial balun husi rendimentu mina rai
– Atu seopara ou fahe gastu husi profitu
nebe lao hela husi aktividade mina no gas.
Osan mina rai bele sai nudar meius/
instrumentu reserva ida nebe pas.
4
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Jestaun riku soin – husi teoria ba pratika
•
Gastu tenke separa husi
profitu mina no gas nebe lao
hela
•
Osan mina rai bele suporta
jestaun fiskal wainhira :
 Politika nebe luan no
suporta publiku
 Regulamentu nebe klaru
 Tau hamutuk investamentu
nebe real
Depozitu petroliu ida la iha
substituisaun ba jestaun fiskal nebe
diak. Depozitu nebe planu didiak
bele tulun atu hari konsiensia
publika nian no tulun ba jestaun ida
nebe diak liu no jestaun prazu
naruk ba riku soin mina rai.
5
Dalan
Extraction
Foti/hasai
t0
tempo
Dalan
Consumption
konsumasaun
t0
tempo
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Riku soin Mina-rai Timor-Leste
•
•
•
Projeksaun hatudu katak
rendimentu sae ba liu iha
$350M iha 2011
Rendimentu petroliu projektada
USD milhoes
Rendimentu bo’ot kompara
ba ekonomia (2004-2005):
CFET expenditure $75m,
combined sources exp
$245m, GDP $350m.)
400
Quantidade rendimentu
futuru provolta de $3.7bn,
maibe ladun klaru maski
bo’ot (+/-$2bn depende ba
mina nia folin deit)
200
350
300
250
150
100
50
Tinan
0
2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 2021 2023
Rendimentu petroliu
importante ba Timor-Leste
(maibe la importante hanesan
kapasidade rekursu humana)
6
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
La iha certeza nebe signifikante konaba medidas
husi rendimentu petroliu nebe hein hela
•
•
•
•
7
Jeolojia:
Area foun nebe presiza
atu diskobre?
Legal: Tasi ketan sira
seidauk hari
Operasional: Hasai
petroliu ne’e prosesu
ida nebe kompleksu,
gastu nebe la iha
serteza. Depende los
ba area ida deit.
Mina & gas nia folin:
Large fluctuations
(chart)
Mina-rai nia fólin tuir istória
USD/barril
50
45
40
35
30
25
20
15
10
5
0
1965
Tinan
1970
1975
1980
1985
1990
1995
2000
Jestaun riku soin mina rai
presisa hare didiak ba
nesesidade sira nebe la iha
serteza.
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Ajenda
Tamba sa mak depozito petroliu ida?
I.

Riku soin mina – graca ida ka susar ida?
II.

8
Poupa osan. Konsumusaun nebe diak
Graca ida wainhira maneija didiak. Susar ida wainhira
maneija la diak
III.
Dezenho konaba depozitu petroliu nian
IV.
Wainhira no oinsa mak atu gasta osan
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Mina Rai – Graca ida ka susar ida?
Graca
Susar
•
Prezente ida husi natureza
rasik
•
Mina rai nudar “deabo nia
saseluk”
•
Sei hadia standar Moris
Timor oan sira nian
•
Mina rai hasae’ aktividade
nebe la lori ba nasaun nia
diak
•
Bele sai nudar kapital ida
ba kresementu ekonomia
nebe lais liu hodi estimula
investamentu iha
infrastrutura (dalan sira)
no kapital humanu
(edukasaun, saude), nebe
dala ida tan bele hasae’
moris nebe diak liu tan
•
Esperiensia Internasional fo
razaun ba preokupasaun bo’ot
hirak ne’e(“Susar nia Hun”):




9
Kiak no kresimentu
ekonomia nebe ki’ik
Konflitus, funu no
disturbus civil
Korupsaun (KKN)
Governo nebe la
representativo
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Oinsa mak atu evita rekursu nebe perigu?
•
Politika nebe prudente, transparensia no akontabilidade
konaba operasaun iha areas balun

Jestaun no taxa husi fatin ke’e ka fati mina no gas

Pagamentus husi kompanhia Mina (EITI)

Planu no exekusaun orsamentu governu nian

Jestaun konaba reservba finansial (Deposita/osan mina)
•
Instituisoens seitor publiku ho qualidade be a’as
•
Hari konsensus ida iha jestaun ida nia laran ho tempo be
naruk husi riku soin mina ba Timor Oan sira nia benefitu iha
loron aban bainrua
•
Presisa informa ba publiku ho sentimentu nebe klaru
konaba Timor oan sira nia propriedade.
Ida ne’e importante atu hasae standar
komprehensaun publika, no halo politika nebe
sublinha ba transparensia no akuntabilidade
11
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Transparensia & Akuntabilidade relasione
ho deposita osan mina rai (1)
•
Nivel a’as konaba transparensia iha planu no operasoens
fundu
•
Halo reportazen ida nebe komprehensivu no asesivel
konaba jestaun osan, no osan nebe sai ou gastu ne’e
konsistensia no konsiderasaun praju naruk nian.
•
MoPF: Halo relatoriu iha dokumentus orsamental no
relatorio annual



12
Osan nebe tama no osan nebe sai
Osan nebe sai konsistente no antisipasaun ho
konsiderasaun ba praju naruk nian.
Osan nebe tama ou fila, hodi akumula valor no
strategia investamentu nian.
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Transparensia & Akuntabilidade relasione
ho deposita osan mina rai (2)
•
BPA: Halo relatoriu trimestral konaba jestaun operasional
(Valor osan, aktividade investamentu, kontrola ba risku,
ect)
•
External, Halo auditu nebe independente (Liu husi MoPF no
BPA)
•
Halo konsiderasaun ba hari ”supervisor” ida nebe
independente – konselho hosi ema importante sira atu hare
no fo konselho ba parlamentu konaba aspeitu hotu-hotu
husi operasoens osan ?
Teransparensia no akuntabilidade presisa
sublina iha aspeitu hotu-hotu husi osan
petroliu nian, ida ne’e importante atu asegura
jestaun riku soin mina rai nian.
13
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Ajenda
Tamba sa mak depozito petroliu ida?
I.

Riku soin mina – graca ida ka susar ida?
II.


14
Graca ida wainhira maneija didiak. Susar ida wainhira
maneija la diak
Mapa konaba osan petroliu nian: Osan tama nian,
osan sai nian, Jestaun
III.
IV.
Poupa osan. Konsumusaun nebe diak
Politika ida nebe komprehensivu. Haforsa/ hametin
instituisaun sira nebe iha ona. Transparensia no
akuntabilidade
Wainhira no oinsa mak atu gasta osan
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Mapa osan petroliu nian
– Prinsipiu sira nebe importante
Integradu ho orsamentu
•

Jestaun nebe prudente
•




15
Salva investimentu, riku soin sira nebe iha rai maran, buat sira nebe
la real.
Investamentu domestika iha risku barak liu, bele hakanek ekonomia
(inflasaun sasan nia folin, governasaun nebe la diak,)
Transparensia no akuntabilidade
•
•
Prevene duplikasaun, politika nebe kordena hamutuk atu fo fuan nebe
diak, hari kapasidade husi instituisaun sira nebe iha ona.
Fo hatudu ba publiku konaba osan, esplika konaba politikamekanismu
atu prevenu utilizasaun osan nebe la los, auditor husi liur.
Prevene utilizasaun osan se wainhira la iha autorizasaun, fo
informsaun nebe barak no halo desizaun nebe diak, kria no hari
konfiansa publika.
Mantein nafatin soberania parlamentu nian
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Oinsa mak osan mina nebe propoin lao?
Rendimentu husi mina rai
+mai husi investamentu
Fundu
Mina-rai
16
Transfere hodi
suporta fali ba
orsamentu
nebe iha defisit
(La inklui
petroliu)
Rendimentu
Domestika
Orsamentu
Gastu sira
• konsumasaun
• investimentu
(infrastrutura, kapital
humanu)
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Ilustrasaun, Halo nusa mak Fundu Minarai integrado ba Orcamento
Orcamento e Fundu Mina-rai
2006-07 2007-08
Total Receitas
Receitas hosi actividade mina-rai
Mai hosi Investimento
Receitas Domestika
Total Despesa
Despesa actividade mina-rai
Despesa Domestika
Total balanco Orcamento (antis transfere hosi Fundu Mina-rai)
Media Receitas Mina-rai
= Balanco Orcamento la tama mina-rai
+ Transfere hosi Fundu Mina-rai
= Balanco da Orcamento (depois transfere hosi Fundu Mina-rai)
Nota: Capital iha Fundu Mina-rai depois tinan Fiscal (Valido mercado)
17
166
117
12
37
113
0
113
53
129
-76
76
0
224
277
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Rendimentu
domestika
Rendimentu husi mina-rai
+mai husi investamentu
129
Fundu
Mina-rai
37
76
Transfere hodi
suporta fali ba
orsamentu nebe
iha defisit (La
inklui petroliu)
Orsamentu
113
Gastu sira
Note: Numerus nebe hatudu konaba
osan hola husi slide tabela uluk liu
ba
18
• konsumasaun
• investimentu
(infrastrutura, kapital
humanu)
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Ilustrasaun ida konaba osan mina rai nian
Fundu Mina-rai
Total das Receitas
Media Receitas Mina-rai
Mai hosi investimento
Total Despesa
Transfere ba Orcamento Guverno
Surplus iha Orcamento Guverno
Acumulasaun Capital iha Fundu Mina-rai depois tinan Fiscal (Valido mercado)
19
2006-07 2007-08
224
129
117
12
76
76
53
277
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Planu konaba osan signifika katak:
•
Osan nudar instrumentu ida atu rai, no mos
politika atu rai osan hakotu iha orsamentu
•
Nasaun ida bele rai osan hodi investe ba fisiko ou
investe financial
•
Tan ne’e orsamentu mak deside konaba politika rai
osan nian:



20
Osan hira mak hasai ba konsumasaun foin lalais ne’e
Osan hira mak gasta ba investamentu fisiku, hanesan
investamentu iha infrastrutura (dalan sira) no kapital humana
(saude, edukasaun)
Osan hira mak rai iha aset finansia (Osan mina rai nian)
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Jestaun ba osan mina rai nian
- Konsiderasoens nebe importante tebes
•
•
•
21
Linha nebe klaru konaba responsibilidade entre
ministeriu do Plano e das Financas hanesan nia nain no
BPA hanesan Maneijer. Servisu BPA nian: Halao didiak nia
benchmark (Hare ba risko), Foli –Jestaun nebe efisiente .
Transparencia konaba jestaun ba publiku sira liu-liu
konaba objektivu no rendimentu sira, relatoriu publiku
konaba jestaun no assesu tomak ba propriedade osan
Kontrola jestaun liu husi

Konsulta ho parlamentu relasione ho asuntu importante

Halo auditu independente no husi liur (no sukat mina
nia resultadu)

Karik diak liu konselho ida husi ema importante sira
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Jestaun konaba osan mina rai nian
- Linha nebe klaru konaba responsabilidade
Ministério do Plano e das
Finanças
22
Autoridade Bankaria no
Pagamentu
•
Hola responsabilidade
tomak
•
Kria stratejia
investamentu
•
Stratejia alokasaun aset
•
Risku Jestaun nian
•
Limite risku
•
Kontas no relatoriu
•
Halo evaluasaun ba
jestaun operasional
•
Hato’o konselho ba
ministeriu konaba
stratejia atu halo
desizaun iha
investamentu
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Jestaun osan mina rai nian
- Stratejia investamentu
•
•
23
Osan tenke investa aseguramente iha risku nebe
ki’ik iha aset finansial husi liur nian.
Tambasa mak ba investa iha rai liur? Hamenus
risku no hamenus presaun ba ekonomia domestika
 Investa iha rai laran iha merkadu finansial nebe
ki’ik sei fo diversifikasaun nebe ki’ik ba risku iha
politika no finansial (ref. Kuwait), aumenta risku
ba korupsaun no governasaun nebe ladiak, presu
nebe sae maka’as no dezenvolvementu ekonomia
nebe la iha balansu(“Moras Holandes” no “rekursu
nebe ladun diak”)
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Ajenda
Tamba sa mak depozito petroliu ida?
I.

Poupa osan. Konsumusaun nebe diak
Riku soin mina – graca ida ka susar ida?
II.

Graca ida wainhira maneija didiak. Susar ida wainhira maneija la
diak
Mapa konaba osan petroliu nian: Osan tama nian, osan sai
nian, Jestaun
III.

Politika ida nebe komprehensivu. Haforsa/ hametin instituisaun
sira nebe iha ona. Transparensia no akuntabilidade
Wainhira no oinsa mak atu gasta osan (politika
IV.
konaba rai osan)
•
Presisa gastu ho sustentavel
Keta haluha katak osan mina-rai nian mak kareta
investamentu nian, no distintamente separa husi
desisaun konaba politika investamentu nian.
24
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Politika fiskal
posivel
Gastu husi rendimentu mina nian
Mantein nafatin
riku soin mina rai
nian
Mantein nafatin valor
husi riku soin mina
rai per kapita
(wainhira populasaun
aumenta)
Parsial nebe husi
petroliu nebe maran
ba bei-beik iha
termu medium, no
stabiliza fali
Note: Grafiku ida ne’e atu
hatududeit ilustrasaun jeral ida.
Sumariu aktual diferensia
maka’aslos, depende ba
formulasaun politika. Iha mos
nivel risku nebe la hanesan haleu
sumario ne’e, no mos nebe la
hatudu iha sumariu ne’e.
27
Valor husi riku soin mina rai
(Fundu Mina-rai + rekursu mina-rai)
Tempu
Tempu
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Politika do Governo sobre Poupansa
Manter valor
real ba riko soin
mina-rai
Hateten katak:
Atu gasto ”Rendamento
Permanente” (hanesan,
total bele hatutan ba
oin nafatin/sustentavel)
Gastu husi rendimentu mina nian
Tempu
Valor husi riku soin mina rai
(Fundu Mina-rai + rekursu mina-rai)
Mina rai kido
Note: Grafiku ida ne’e atu
hatududeit ilustrasaun jeral ida.
28
Fundu Mina-rai
Tempu
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Politika do Governo sobre Poupansa:
Manter valor real ba riko soin Petroleo
Hanoin atu gasto ”Rendamento Permanente”
•

Timor Leste sei gasto ba nafatin sei liu hosi $ 100m
•

Receitas Domestika (sei liu hosi $ 30m)

Rendimento Permanete hosi Petroleo (liu hosi $ 70m)

Maibe: Estimativa Revisaun (Estimativa ne sei hare hosi preso)
Gasto sei sae neneik
•
•
29
Hanesan, total bele hatutan ba oin nafatin

Gasto tinan kotuk $ 75

Presiju halo lolos exstra gasto la bele sae
Poupansa sei sae lalais
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Estimativa de corente hosi politika de
poupansa
Despesa do Governo e
osan de poupansa
Akumulasaun de poupansa
iha Fundo de Petroleo
USD milhoões
USD milhoões
Osan husi poupansa foun
tama iha Fundu Mina-rai
Petrolifero
350
300
5000
4000
Despesa
do Governo
250
3000
200
150
2000
100
1000
50
Tinan
0
2005
30
2008
2011
2014
2017
2020
2023
2026
2029
Tinan
0
2005
2008
2011
2014
2017
2020
2023
2026
2029
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Sumariu husi proposta osan petroliu nian
31
•
Objektivu: Instrumentu ida atu maneija riku soin petroliu diak liu ho
matenek, atu tulu hari kompresaun ida ba nesesidade atu rai parte
substansial balun husi rendimentu petroliu.
•
Osan nebe tama: Remdimentu sira hotu nebe husi mina rai + profitu
husi investamentu
•
Gastu husi fundu: Quantidade nebe presisa atu finansa orsamentu
governu nian nebe deficit (la inklui rendimentu mina rai). Ida ne’e
signifika katak fundu totalmente integradu ba orsamentu governu
nian.
•
Jestaun fundu: Fundu ne’e atu investa aseguramente iha risku aset
finansial nebe kaman diak liu iha rai liur.MoPF iha responsabilidade
tomak, no ninia jestaun operasional sei delega ba BPA.
•
Transparensia: Iha nivel nebe a’as konaba transparensia operasaun,
inklui relatoriu nebe komprehensivu no asesivel konaba jestaun fundu
no osan nebe sai mos sustentavel. Ema ruam bele konsidera konaba
hari konselho independente ida husi ema importante sira atu bele halo
supervisaun.
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Novas Estimativas das Receitas
•
Receitas de Petróleo mais elevadas



•
Receitas Domésticas mais Elevadas


32
Preços mais elevados para o petróleo
Afecta os impostos e a PTP/FTP
Receitas do Petróleo duplicam durante os próximos 4 anos
Aumento da Arrecadação
Melhor Administração
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Revisão às Receitas Petrolíferas
400
300
Revistos
200
Antigos
100
33
0
05
06
07
08
09
Revistos
129
142
142
126
Antigos
40
68
98
86
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
129 227
377
365
344
304
309
271
215
168
141
130
128
76
16
105 223
226
242
366
312
282
247
194
152
126
119
116
75
20
10
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Riscos e Incertezas
•
Estimativas das Receitas irão mudar

50
Sobem ou Descem? Grandes ou Pequenas?
Preços Mundiais do Petróleo
40
30
20
10
0
1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010
34
Ministério do Plano e das Finanças
Timor-Leste
Novas Estimativas das Receitas
Total Revenue
Timor Sea Taxes
TLRS
Alfandegas
Fees, Charges & Other
Total Taxes
FTP & Interest
Grants (confirmed)
Total Revenue
2004-05
93.9
10.0
17.0
4.6
125.5
35.9
30.8
192.2
2005-06
104.9
10.5
17.9
5.1
138.4
38.4
0
176.8
2006-07
106.2
11.0
18.7
5.4
141.4
38.0
0
179.4
2007-08
91.5
11.6
19.7
5.6
128.4
37.6
0
166.0
Total
396.5
43.1
73.3
20.7
533.6
150.0
30.8
714.4
2004-05
192.2
97.9
94.3
2005-06
176.8
86.4
90.4
2006-07
179.4
110.7
68.7
2007-08
166.0
103.9
62.1
Total
714.4
368.1
346.3
Changes in Revenue
Update
2004-05 Budget
Change
35
Download

Apresentasaun PPT (Tetum